01 detsember 2009

Nii kaugel mu juurest sa, kuid tunnen sinu soojust....

Hannah, jeee, Hannah. Pekki, et mul plaat kadunud, juba ammu ammu, mingi kolm aastat kadunud, aga nüüd avastasin kaks lemmikut uuesti. Vahet seal on üldse mida ma kuulan ja kelle asi see on:). Mulle ei lähe korda. Kõik virisevad, et muidu kuulan täitsa ok muusikat, aga mingi kiiks tuleb aegajalt sisse. Näiteks Rolf Junior? Kuidas üldse temata elada saab? Hannahiga on sama:):D:D:D. Ärge naerge. See pole naljakas. Rolfi ma armastan.

Olin ööösel neljani üleval. Mul ei ole und. Absoluutselt.

Hommikul helistas arst, et kuule sul ei ole ju haigekassat. NAGU MIDA PEKKI!!!!! Selline jama. Vähe viitsisin sellega tegeleda. Ma ei osanud tööandjale seletust ka hästi anda, mis värki see arst mulle ajas. Aga nüüd sai vist korda. I hope so.

Tahaksin nii pöffile minna:S. Muideks üks film oli päris hea. Eesti film, Soovidepuu. Soovitan kõigile. Ma ei käinud seda küll pöffi raames vaatamas, kuid olin seda varem näinud. See draama räägib ühe kogenematu, kuid tarmuka maatüdruku iseseisvumispüüdlustest tema jaoks suures linnas. Täpselt minu teema nagu:D. Haha. Ei see on üsna humoorikas, kuid kurb ka. Naljakas koht oli minu meelest see, kui ta läks töövestlusele ja ta CV oli täis valesid, küsimustega võeti ta muidugi vahele. Ta üritas ennast tõestada ja ütles neile, et "SRY, ma tulin maalt esimese rongiga töövestlusele, et end siin suures ja uhkes linnas tõestada, et saada ka endale paremat elu ja teie käitude minuga nii." Vastuseks öeldi, et Kallis tüdruk, soovitame sul viimase rongiga minna sinna, kus on sinu koht. Päris karm!

0 kommentaari: