Analüüsid.

Käisin verd andmas ja süda on siiani paha. Kunagi pole mul 6 topsi verd võetud, kolm esimenst oli üsna kerge, kolm viimast oli aga selline tunne, et seda verd imetakse välja. Üldjuhul ei ole ma nõrk ja vere nägemine pole hirmus, kuid täna oli. Hea, et mul oli kaasa võetud banaan ja sain selle kohe põske pista, kui olin palatist väljunud. Ma ei tea, mida see banaan mulle andis, aga tundsin, et banaan ei lase mul minestada. Hea banaan. Maailma parim banaan.

Niisiis...9nädalat - kõigest. Arvasin rohkem. 21.mai ja suvi tuleb ikka päikese käes ja pruun jume ei kao kusagile. Õnneks. Vähemalt on suveks kärbseke käes ja saab käru puude alla varju lükata ja mina samal ajal päikest võtta ja õlut juua. Oo, milline chill.

Miks üldse kirjutan täna oma blogisse üle pika aja? Põhjus selles, et lugesin oma õe blogi, kes pakkis oma asjad, jättis oma mega hea töö, oma kiftid sõbrad, andis ära armsa korteri - Kõik Jumala tahte pärast. Vähemalt tema arvab nii. Arvab, et kui jumalat ei oleks, siis poleks tema ka läinud Inglismaale, tegema tööd põhimõtteliselt jällegi vabatahtlikuna. On see hea või on halb, keegi ei tea seda. Kuid, minul on üks suur uudishimu või õigemini olen mina teisel arvamusel. Tema põhjendab oma minekut sellege, et jumal pani talle selle südamesse, mina põhjendaksin seda hoopis sellega, et tänapäeva noored ei leia endas rahu. Mida me otsime? Mis on meil puudu? Mina ka mõtlen, et pakin asjad ja lähen Inglismaale. Kus ma nüüd lähen, kui kõht kasvab? Ometi on mul mingi rahutus, mis ei lase mul olla õnnelik. Kord teen üht, kord teist. Olen rõõmus ja õnnelik, peagi väsin ära ja tahan jälle midagi uut. Kas ei ole mu õel samuti? Terve kuu on räägitud raamatust Eat,pray, love, samuti jookseb kinodes film. Kas ei ole see mitte sama sisuga nagu meie elud? Aga milleks sellist filmi vaadata, sellist raamatut lugeda. See julgutab rutiinist välja tulema. Aga milleks? Korraks on hea, mõne aasta pärast oled samas kohas. Jälle ei meeldi. Inimesed tahavad, tahavad tahavad - harjunud saama, harjunud olema üks, teinekord teine, harjunud olema koos inimesega, aga samas meeldib vabadus. Vabadus minna, vabadus olla, vabadus olla sõltumatu. Kui nii käitume, peame teadma, et sureme ka üksi.
Minule öeldakse, et mina olen otsingu teel ja jõuan ikka Jumala juurde. Minu õde elab koos Jumalaga, mida tema otsib?


veider....