Kui mõni päev tagasi ei näinud ma ühe silmaga suurt ei miskit, siis täna ei kuule ma ühe kõrvaga - SUURT EI MISKIT! Õnneks oli minu haige silm paistes ja valus, oleks terve olnud, siis oleks peaga vastu seinu jooksnud. Thank GOD! Aga mis juhtus Silja kõrvaga? Mulle meeldib täiega käia seelikutega, isegi kui õues on -15! Seega pole ime, et hommikul ärgates on kurk nii kuradi valus ja lisaks sellele valutab ka üks kõrv. Mis asssja?? Ma ju kannan mütsi. Ühesõnaga eile oli megahull kõrvavalu. Mõtlesin, et kõrvapõletik esineb ainult lastel, aga no "SILJA ÄRA MÕTLE". Puhastasin hoolikalt kõrva ja panin mingit rohtu ka. Ja täna. Oh seda nalja. Ma ei tea, mis minuga täpselt toimub ja kui see paari päevaga üle ei lähe, on aeg külastada kõrvaarsti. Kui ma kirjeldaksin seda tunnet, arvatavasti naeraksite mu üle. Aga laske käia. Mu kõrvas elavad pisikesed ufod. Uskuge mind. Olete näinud filme ufodest või robotitest? Olete neid rääkimas kuulnud? Selline hääl kostub minu ühes kõrvas. Üks kõrv kuuleb hästi, aga teine...haha....ufo hääled jõuavad ainult kõrvu. Kõige haigem on see ka, et ühte kõrva jõuab hääl natuke varem. Ausalt ka! On teiega kunagi midagi sellist juhtunud? Või hakkan tõesti hulluks minema.

Tänane õhtu lõppes mitte nii nagu oleksin oodanud. Sellepärast olen taaskord kurb ja murtud. Millal Silja õpib oma vigadest? Mitte iial!