28 veebruar 2010

Tõesti, mul on mega mega kiire olnud ja teadagi, et hoolimata minu osavusest hästi kirjutada, pole ma siiski arvuti-inimene! Mul hakkavad käed, jalad surisema ja silme eest virvendama, kui pean rohkem kui tund midagi arvutis tegema. Tegelikult on mul nii palju, hästi palju huvitavaid mõtteid, sündmusi millest olen tahtnud midagi siia toksida, aga nagu ütlesin - pole aega!

Nädal tagasi käisime Hundi rahvaga lõbutsemas. Oleksin pidanud tähelepanelikum olema, sest juba hommik algas üsna kehvasti. Ma ei ole kunagi uskunud ebamäärastesse asjadesse, ehk siis mingitesse sellistesse, et "no sülita nüüd kolm korda üle vasaku õla, või koputa kolm korda vastu lauda, vaata peeglisse nüüd jne". AGA! Tol pühapäeva hommikul tormasin endale kähku suusapükse laenama ja mul jäi rahakott koju, tulin tagasi! Appi! Mul käis peast läbi küll, et oi fakk, nüüd peab raudselt pileti ostma, sest muidu saan trahvi jne. Ostsin pileti, kontrolli ei tulnud. Tagasi tulles vaatasin, et õige kiireks läheb ja tellisin takso. Jeee, takso jäi lumme kinni, tellisin teise takso. 200meetrit sõitnud avastasin, et rahakott on kadunud, see oli teise taksosse jäänud. Kujutage ette, kui närvis ma olin. Mõtlesin, et ma kohe kindlasti ei lähe enam kusagil lumesaanidega sõitma. Aga teate, kui juba saani peale istusin, siis läks see hommikune värk meelest ja adrealiin möllas sajaga ja nii see läks. . . Hästi lahe oli, aga suutsin vastu puud sõita ja ma ei tea isegi täpselt, mis asi see oli, mis katki läks, aga hästi see igaljuhul ei lõppenud. Seega otsustasin vähem riskida ja võtta veidike rahulikumalt, et mitte tekitada igalpool mingit segadust. Noh teate ju küll mind, et olen põhimõtteliselt oma nina vastu klaasust viltu jooksnud ja ...hahha...Igast jura on juhtunud, et järjest enam ma küsin endalt - MIKS JUST MINA?

12 veebruar 2010

Pole kirjutanud, pole maganud, pole aega....Siiani Hingan!

Mis asja? Ei teagi. Haha.

No, mida on mul kirjutada. Elan rõõmsat elu koos oma musiga. Vahetevahel muidugi kakleme, aga see on nii ebaoluline, et oleksin pidanud selle mainimata jätma. Viimasel ajal muidugi olen hästi palju hundis tööl olnud, seega vabaaeg puudub. Kuid ma ei kurda. Naljakas on. Kõige rohkem naudin öösel koju tulemist. Saabun peaaegu, et võiks öelda väga vara hommikul ja poen vaikselt musi kaissu. See on kõige parem, kõige kõige kõige.

Ah jaa, minu kallis sõbranna Kellile palju õnne kõige toredama asja puhul! Ma olen kõige kadedam inimene maailmas. Ma ei kannata, et sa minust ette jõudsid:).