Tahaks ropendada!

Eile hommikul olin nii rõõmus. Kõik kuidagi sujus. Jalutasin Kristiinesse maailma parima, ilusama mehega. Mul oli nii hea tunne. Sain aru, hoolimata meie suhte keerukusest on endiselt hea! Isegi, kui peaksime jääma sõpradeks. Ma küll ei taha sedasi mõelda, aga endiselt arvan, et küll aeg annab selgitust. Hetkel on sedasi parem! Tema läks tööle, mina poodi. Kelly jõudis ka vahepeal ühineda. Rannariided olid ka kotis. Sellest pidi tulema väga tore reede...

Viru keskuses ostsime R-kioskist õlut, et rannas oleks chill. Pidin sulas maksma eile ka korteri üüri, mis tähendas, et mu rahakotis oli lisaks dokumentidele ja minu igapäevasele rahale ka veel üüriraha. Kokku umbes 5500 krooni. Pirital saiakesi ostma hakates avastasin, et olen langenud varguse ohvriks. Minu rahakott oli läinud. Ausalt ei ole ma siiani sellest aru saanud, kuidas see juhtus. Ja kui väga aus olla, siis ma ei ole sellest veel üle saanud. Väga väga vedas sellel vargal! Palju õnne!

Suvi!

Palju päikest, palju palavust!

Ma ei kurda üldse, et liiga palav on, sest seda me ju kõik ootasime. Oli tore külm talv ja nüüd hea soe suvi. Alati olen suvel pruun ja pole päikese eest peitu pugenud. Esimest korda elus ma seda aga teen. Kas tõesti olen enda nahka hävitanud ja päikse käes liiga palju pikutanud? Mul on mingi jama naha peale tulnud. Pisikesed punnid, mis tulevad ja lähevad, tulevad ja lähevad. Imepisikesed. Päikese allergia? Nüüd 24 aastaselt saan aru, et ei tasu jamada. Olgu, olgu - jumekad naised on küll ilusad, aga nahavähki ei taha ju? Ei taha.

Kodus on ka nii palav, et liigutada ei suuda. Lihtsalt liiga palav. 34 kraadi. Hommikul ärgates pole silmi näha, huuled on ka paistes. Huuled paistes? see on tegelikult isegi seksikas, aga silmad on justkui...hmm...hiinakad...haha, mega. Ilma päikseprillideta hommikul õue minna ei saa.

Käisin üleeile tüdrukutega Pirital öösel ujumas. Nii hea oli. Suve ööd, suve õhtud on nii armsad. Lihtsalt tekib nii muretu tunne. Muresid on palju. Näiteks, kuidas järgmiseks tööpäevaks jalad terveks saada? Kuidas vältida noores eas veenilaiendeid? Eiei, mul ei ole veel, aga kardan, et sellise tööga need tulevad varem või hiljem. Öööööök. Kõige suurem mure on muidugi korter? Millal ma selle lõpuks saan, ei jõua oodata. Pidin ju eile, aga no näed:(. Mitte kunagi ei lähe asjad nii nagu tahaksid. Kui korteri kätte saan? Kuidas ma kolin? Jälle? Uhh, ma ei jaksa liigutada, veel vähem asjade viimist ühest kohast teise.

Meeste muret mul ei ole:)(A). Nad lihtsalt on!


Musimusi, kallikalli

Hispaania!

Jalgpall! Emotsioonid?

Öösel, kui jalka lõppes olid minu emotsioonid küll laes. Mina, kes pole elusees olnud tõsine jalka fänn, kes on vaadanud vahel harva sellepärast, et "kõik vaatavad", siis Hundis töötades sain aru, et jalgpall liidab inimesi:). Kui sa ei olnud just parasjagu L-Aafrika vabariigis ise selle keskel, siis oleksid pidanud olema Hellas Hundis. Tervelt kuu aega näitasime suurelt terrassil jalgpalli kõiki mänge, samuti ka pubis sees. Igal õhtul kui mäng hakkas kogunes mega hullult inimesi - nii võõraid, turiste, kui ka püsikliente. Mina kui Hella Hundi ettekandja saan öelda, et sellel ajal töötada oli ikka puhas piin mu jalgadele. Edasi-tagasi jookide, söökide viimine-toomine on küll meie töökohus, kuid kes pole Hundis töötanud ei tea vist, mis tähendab päris täpselt ettekandja töö. Eilse mängu ajal ei olnud küll nii palju rahvast kui Hispaania-Saksamaa mängu ajal, kuid kõik oli siiski täis. Ja sain aru, et olenemata rahvusest - KÕIK ON NII TOREDAD! Ja oh seda rõõmu Hispaanlastel, kes meiega koos oma rahvast fännasid. Mulle meeldis kohutavalt see vaatepilt. Lihtsalt kõik kiljusid, karjusid, vilistasid, plaksutasid. SEE OLI AWESOME! Mul tuleb kananahk sellele mõtlemisest taaskord ihule.

...oiii, mu jalg läks krampi... pean tõusma ja liigutama.


Meil kõigil vist oli jalka ajal nii häid kui halbu aegu. Juhtus apsakaid ja muud sarnast, kuid lõppudelõpuks oli kõik supper. On mida meenutada ja mul on hea meel.


xoxo

Mh:S

Neljapäeval läksin mega suure hurraaga Pärnusse. Ma ei ole kuri, ega vihane, aga ma tõesti mõtlesin, et saan pühapäevani puhata. Aga ei! Täna kutsuti Hunti tööle ja homme olen Lemme asemel, esmaspäeval, teisipäeval ka:(. Mul ei ole töö vastu midagi, ilmad on soojad ja päikest olen ka piisavalt saanud, kuid eelmisest kolmapäevast on mul parema jala tallal kaks suurt villi. Üks läks küll katki, aga see teeb siiani väga hullu valu. Ma lonkan ja mul on nii aiaiaiaiaiai! Ühesõnaga, ma ei tea, kuidas täna ja homme töö mul välja kukub, sest on ikkagi viimased jalka mängud ja loota, et tuleb vähe rahvast on sama hea kui loota, et hakkab vihma sadama.

Pärnus ma lihtsalt olin. Maal oli tore. Rohisime Kellyga kartulimaad, no seda ei saanud rohimiseks nimetada, see oli pigem mingite juurikate välja tõmbamine. Ema väga tahtis, et seda teeksime, seepärast ärkasime 7st ja läksime kohe põllule, et kohe hiljem randa joosta. Randa minnes avastasin vasakult käelt väiksed punnid. Nagu allergia või midagi sellist. Hmmm...see oli vist mulla-allergia:D. haha. Pole maa töödeks loodud. Eniveii, rannas jäin magama, sain aru, et olen ikka kuradi väsinud ja pole ammu korralikult maganud. Õhtul käisime jões ujumas. Mega chilll.

Lainetes!

Homme hundis...veel mõni 17 tundi jutti ja ma olen surnud. Selline palavus, higine naine Hundis pole eriti seksikas:). Aga see selleks, Neljapäeval sõidan juba Pärnusse, seal korraldan mingi eriti meeldiva ürituse enda jaoks ja reedel Pepsi äärde. Laupäeval tagasi Pärnusse ja pühapäeva õhtuks HUNTI jalka lõpetamisele:). Ma elan päev korraga, aga ometi on juba esmaspäeva hommikuni plaanid tehtud:S. Kuidas need asjad nii said minna? ja ne snaju!

Eilsest, tänasest ja kõik on segamini....

Eile tulin tagasi Tallinna, et Hundis tööl veidike olla. Mõtlesin küll, et sõidan juba esmaspäeva hommikul tagasi Pärnusse, kuid pean ka homme ja ülehomme tööl olema, mis tähendab, et sellevõrra saan juba neljapäeva hommikul ära sõita. Aga see selleks!:D Eile Hundis oli lõbus. Lõpetasime Hundis töö ja võtsime ühed joogid, õigemini teised võtsid mitu, mina ainult ühe õlle. Hea oli. Nii hea, et ma ei tahtnud enam koju minna ja nii chillisime viieni linnapeal ja rääkisime juttu. Otsustasime üheskoos koju minna ja natuke magada ja siis 10st randa liikuda, aga mingi kuri plaan tekkis, kohe hommikul viiest asjad võtta ja lihtsalt minna randa magama. Läks veidi aega, sest kõigil olid rannariided kodus, seega sõitsime kenasti kõikide juures läbi ja haarasime kaasa asju, mida poleks vaja olnud:D. Jõudsime pool seitse sinna. Kuulasime muusikat, rääkisime, rääkisime ja rääkisime hästi palju, kuni lõpuks tuli ka uni. Magasime, magasime, magasime ja märkamatult oli meie seltskond laienenud ja rannas oli tuhatmiljon inimest.

Hästi tore, muud ma ei oskagi öelda.

xoxo

Nädalavahetusest Pärnus!

See oli kift. Mõnus rahulik. Lubadus sai antud ja sellest ka kinni peetud. Sugar ajas mind muidugi, et ooksele. Päris palju meiki, liiga blondid juuksed, palju külgeajavaid joobes mehi - Liiga karm! See ei tekitanud minus küll meeletut masendust, et enam Pärnusse mitte minna, aga mingid emotsioonid seekord tekkisid.
Heleniga oli nagu ikka - Alati naljakas!

Ma mõtlesin, et olen ühe asja unustanud.

Eelmine kolmapäev sain ühe jamaga hakkama. Taaskord peaksin mainima, et miks minuga sellised asjad juhtuvad? Kas ma olen liiga naiivne, liiga hooletu või olen ma ära neetud? Või lihtsalt olen inimene, kes pakub inimestele tasuta tsirkust.

Mul oli suur laud terrassil. Mehed olid otseloomulikult sõbralikud, tegid komplimente(see on ettekandja töö puhul üsna tavaline, et sa muutud meeste arvates kõige ilusamaks naiseks). Igatahes tahtsin terve päev nii koju minna, lihtsalt puhata, olla vaikselt omaette, aga nii see ju ometi ei läinud. Helistas üks kutt, ei mees, juba vist võiks öelda vanem mees...hahah. Kutsus endaga kaasa. Muidugi, et mõtlesin ainult sellele, et töölt ära saada, mitte üksi kodus pimedas hulluks minna ja nautida siis mingit seltskonda, mida mulle pakuti. Muidugi olen igakord ka nii väsinud, et mina oma kõige paremat seltskonda pole vist talle veel pakkunud:(. So fkng SAD! Ühesõnaga ma nii kiirustasin koju minemisega, et tegin kõige suurema apsaka, mis üldse teha sai. VIisin suurde lauda arve. Kuhu olin Kihnu Margi asemel löönud sisse 2x 1000kroonist kinkekaarti. Mida iganes! Ma palusin vabandust, ma proovisin kõike heastada, pakkusin erinevaid lahendusi, aga mehed olid purjus ja süüdistasid mind EI TEA MILLES! 38 minuti jooksul ei suutnud ma korda luua, ma puhkesin nutma. EMOTSIOONID! Ma nutsin kõigi ees, ma ei suutnud end kontrollida. Helistasin Antsule ja küsisin abi. Ants on kõige toredam ülemus, juhataja, mänedzer kes üldse olemas on. Ta vist lendas kohale, sest taksoga nii kiirelt ikka ei tule. Aga no lõppude lõpuks, peale minu sõimamist ja minu nutma hakkamist lahendas Ants selle nii, et mehed ei maksnud mitte sentigi:(. See oli kõige alatum, kõige hullem, kõige mitte inimlikum käitumine. See oli ka minu kõige hullem apsakas, mida ma elus teinud olen.

Kurb!

Hola hola!

Jõudsin Tallinna ja mõtlen, et pole olemas suvel paremat kohta kui maal. Võrkkiiges oma mõtteid mõelda...haha, so deep....Aga olen viimasel ajal enda energiat raisanud kohutavalt valedele asjadele ja seega olen pidanud hullumoodi mõtlema, mida edasi teha, et terve suvi ei läheks nii...Olgu! Suvi ongi mõeldud chillimiseks, asju lõdvemalt võtmiseks, aga kui enam ei jaksa, siis tuleb midagi muud teha. Eelmine kolmapäev kutsuti mind Solarise terrassile ja ma pidin jälle enda ajusid vaevama, kas minna või mitte. Mida see endaga kaasa toob? Kes seal veel on? Kas mul on seal lõbus? Kas ma tahan üldse sellistel üritustel edaspidi käia? Eniveiii...see selleks. Tegelikult nagu ma olen juba maininud jäeti mind kolm nädalat tagasi maha. Lahkuminek oli valus, aga paar päeva hiljem sain juba aru, et mind on jäetud kolm korda maha sama inimese poolt, ma ei tohi enam nutta. Valus on ikka. Kurb ka. Kolm nädalat hiljem ta pole mu elust kusagile kadunud, vaid tuletab ennast meelde armsate kirjakeste, msnnis suhtlemise jne. Mina lasen sellel kõigel juhtuda ja nii mässin end järjest rohkem selle sama supi sisse, mida tegelikult ei tohiks üles soojendada. Eks aeg näitab. Lisaks on mul ka teisi inimesi, kes mulle tähelepanu pööravad ja mind rõõmsaks teevad. On inimesi, kellega ma olen aega veetnud ja kes on minu heaks nii palju selle lühikese ajaga teinud. Ma olen selle üle rõõmus, kuid on üks aga! Pärnus on tore, on üks sõber, kes võiks mulle ka kõik tähed taevast alla tuua, aga ma olen sõnaotseses mõttes pipar. Tallinnas ma tunnen end hästi, ka siin on üks armas inimene, kes oli nii armas, aga enam mitte. Mingi hetk ma tajusin, et kas mees tahab ainult keppi või otsib rikast naist. Edev on ta küll! Võiksin öelda, et edevam kui mina. Siiski on midagi, mis mulle temas meeldib ja seega ajab hullupööra närvi, kui ta enam mulle tähelepanu ei pööra. Noh, üks tsikk tegi mulle asjad lihtsalt ja loogiliselt selgeks. Pole vaja suhelda nendega rohkem kui sõbrana, sest nende seltskonna mehed ongi ühe asja peal väljas. Seega sain aru, et minu väärtused on õiged, ma ei pea magama esimesel kohtingul mehega lootes, et sellest kasvab midagi muud.

Lubasin endale, et ei mingeid tundeid ega midagi sellist enne kui olen selleks valmis! Hmmm...Aga midagi ei toimi! Midagi on ikka juba teisiti. Peaksin nüüd endale selgeks tegema kas lasen asjadel nii edasi minna, käin väljas, rannas, tööl ja veedan aega ilusate meestega või võtan aja maha selleks, et teada saada, kui suured on minu tunded ja kas neid üldse veel enam on minu armsa exi vastu?!?!?!?!