pisut mõtlemist

Üritasin lõõgastuda...Panin vaikselt mängima Rolfi uue plaadi...(A)...ja võtsin kätte oma pooleli oleva raamatu. Ma vist ei ole varem rääkinud, millega täpselt tegemist. Ühesõnaga räägib noor tüdruk sellest, kuidas ta läks laia maailma oma õnne leidma. Leidis 5 aastase karjääri prostituudina, kuigi sellel ajal ta siiski teenis raha, et elada "luksusliku" elu ja lõpetada ka kool. Tahaksin kirja panna ühe lõigu sellest raamatust, aga ma ei leia seda üles, ometi kui seda kohta mingi aeg lugesin, jätsin enda arvates lehekülje numbri meelde, "99". Aga no vot! Kas see lõik ei tundu minu jaoks enam tähtis või pole see õige lehekülg. Fakk!
Muidugi väga huvitav on lugeda litsist, kes räägib oma ülikoolist ja ka kõikidest oma sõbrannadest, kes teevad sama tööd nagu tema, kuid mulle läks eriliselt hinge see, kuidas ta kirjeldas mehi, kes seda teenust ostavad. Mitmeid kordi olid minu ihukarvad püsti. Kas on normaalne, et abielus mees, kahe lapse isa külastab lõuna pausi ajal litsimaja?

Kui ma mõni aeg tagasi mõtlesin, et ma ei usalda enam kedagi, siis see raamat pani sellele punkti. Ikka päris rasvase punkti, et ei mingisugust USALDUST SILJA POOLT! Selle raamatu nimi oleks võinud vabalt olla Fucking Berliini asemel, FUCKING MEHED!:)

Aga Rolf, Rolfi panin pausi peale, kui raamatu kätte võtsin. Ei saa ikka kahte head asja korraga teha!:)

Häälemurre! Minul? Jaaaah!

Täna... nädala alguses...esmaspäev...tegusam päev kahe nädala jooksul. Olen enda üle nii uhke, et avaksin shampuse. . . võiksin seda ju endale lubada? Eii, muidugi mitte. Parem kuulan Rolfi uut plaati. Lihtsalt võrratu mees. Tahaksin teda kodustada, aga sellist on ju naisel väga raske endale võita. Fakk, elu on nii ebaõiglane:). Mulle peab piisama sellest postrist, mis mul temast on ja mis pidude ajal mu seina kaunistab ja mille tagajärgedel on nii mõnigi hommik avastatud roosad huulejäljed kusagilt...Rolfi rinna pealt...Muidugi mitte pole need olnud minu huule jäljed. Kõik on kindlaks tehtud. Need polnud minu! Rolf, Rolf!
Kuulan siis vaikselt muusikat ja üritan samalajal lugeda oma raamatu lõpuni(Fucking Berliin). Väga aus raamat! Tegelikult on see jubedamast jubedam ja kuigi on see üks jubedamaid ja mitte väga hästi kirjutatud raamatuid, siis päris mitu korda olen ma pühkinud põselt pisaraid. Võibolla tajun asja tõsidust. Kui lihtne on kogu oma hea elu kaotada ja tunda end kusagil suures mustas augus, ihuüksi ja abikätt pole ka oodata! Mul on kergelt negatiivse alatooniga jutt...mitte ainult täna, vaid ka eile ja üleeile oli sama. Aga ma nüüd jooksen! Aidaaa....

Keep your tongue from evil and keep your lips from speaking lies.

Jõulud!

Väljaarvata see, et mu hääl on pikemat aega juba kadunud on jõulud väga naljakalt möödunud. Kunagi ehk saan lisada mõned pildid oma maailma parimast perekonnast. Uskuge mind, see perekond on tõesti maailma parim(A). Minu isal on maailma parimad naljad, minu ema küpsetab maailma parimaid kooke, minu õde on maailma parim, sest ta teeb mind 11. lapse tädiks. Mitte, et temal kõik 11 last on, aga kõikide peale kokku ikka tuleb ju 11:). Jeerum. Mängisime õues eile pimedas ukakat! Haha, teate seda mängu jah? Mängiusin seda viimati arvatavasti, kui olin pisike. Enamus, kes eile seda meiega tegid olid siiski juba üle igasuguse piiri, ainult väike Markus oli alaealine:). Hahaha. Ülikift oli see, et keegi ei kuulnud, kui mina vastu seina plaksutasin ja karjusin(enda arvates karjusin)- UKA UKA, mina Prii! Seda häält ei kuulnud tõesti keegi.

Kui mõni päev tagasi ei näinud ma ühe silmaga suurt ei miskit, siis täna ei kuule ma ühe kõrvaga - SUURT EI MISKIT! Õnneks oli minu haige silm paistes ja valus, oleks terve olnud, siis oleks peaga vastu seinu jooksnud. Thank GOD! Aga mis juhtus Silja kõrvaga? Mulle meeldib täiega käia seelikutega, isegi kui õues on -15! Seega pole ime, et hommikul ärgates on kurk nii kuradi valus ja lisaks sellele valutab ka üks kõrv. Mis asssja?? Ma ju kannan mütsi. Ühesõnaga eile oli megahull kõrvavalu. Mõtlesin, et kõrvapõletik esineb ainult lastel, aga no "SILJA ÄRA MÕTLE". Puhastasin hoolikalt kõrva ja panin mingit rohtu ka. Ja täna. Oh seda nalja. Ma ei tea, mis minuga täpselt toimub ja kui see paari päevaga üle ei lähe, on aeg külastada kõrvaarsti. Kui ma kirjeldaksin seda tunnet, arvatavasti naeraksite mu üle. Aga laske käia. Mu kõrvas elavad pisikesed ufod. Uskuge mind. Olete näinud filme ufodest või robotitest? Olete neid rääkimas kuulnud? Selline hääl kostub minu ühes kõrvas. Üks kõrv kuuleb hästi, aga teine...haha....ufo hääled jõuavad ainult kõrvu. Kõige haigem on see ka, et ühte kõrva jõuab hääl natuke varem. Ausalt ka! On teiega kunagi midagi sellist juhtunud? Või hakkan tõesti hulluks minema.

Tänane õhtu lõppes mitte nii nagu oleksin oodanud. Sellepärast olen taaskord kurb ja murtud. Millal Silja õpib oma vigadest? Mitte iial!

Puhkepäev!

Ärkasin 30mintsa tagasi suure ehmatusega. Viimasel ajal ei ole minu uni väga hea. Olen pidevalt üleval. Vähkren voodis, loobin teki, patju - kõike, mis kätte satub. Eh, ma olen närvihaige, vajan abi. Palun aidake!:). Ega see pole naljaasi, kes mind teavad, need teavad, et suudan kõik olulise naljaks pöörata. Hetkel ma tõesti palun "eiteamida" või "eiteakeda", et need jõulud üle elada. Haha, asi pole nii hirmus. Olen leidnud mõned lahendused. Seega jõulud võivad alata ja uus aastagi võib minu jaoks tulla. Seekord pole vaja aega seisma panna, et asjad saaks aetud ja tehtud enne vanaaasta lõppu.

Ma ei taha oma blogi kirjutada suurtest pidustustest. See annaks inimestele vale ettekujutuse minust. Võibolla arvaksite, et minu enamus vabast ajast veedan viina pitsi taga. Eii. Nii see ju ometi ei ole. Aeg on selline. Kõik on täpselt nii kui peab. Võibolla, et mõni päev pisut parem.

Võiksin öelda, et see nädal oli supper! Aga tegelikult? Oli küll! Kõik on hästi.

Avastasin uuesti enda jaoks oma gümnaasiumi alguse aegade armastuse - Ville Valo. Väga nummmmiiiiiii....


Merry Christmas Everyone! xoxo

Elu on selline!

Mul on hetkel selline seis, et ....ahhhh. . . Lohutan end selle teadmisega, et ehk neid hetki on kõigil. On hetki kaunimaid? On hetki paremaid? On hetki, mil hommikul mõtled, et sa jääd veel umbes.....2 päevaks, ei ei, 2 nädalaks, ei ei, hoopis 2 kuuks voodisse. Lihtsalt magad rahulikult. Puhkad! Võtad aja maha! Mõtled asjade üle järele ja kui ärkad oled selline duracell, et ise ka ei usu. Miks mitte? Võiksin vähemalt mängida okasroosikest. Oleks ju hea mõelda, et tuleb prints ja suudleb sind otse huultele ja siis elatakse koos õnnelikult elu lõpuni? Jesssss....fakk, et see päriselt nii ei ole. MIIIKS KÜLL?

"There is only one difference between a madman and me. The madman thinks he is sane. I know I am mad." (Dali)

Jõulukuusk!

Neljapäev jõulukuuske tooma! Juhhuuu. Nii põnev. Paksu metsa vist lähen...sead ja põdrad pidid ka olema ja puha. Niii nummi. Lähen teen neile pai. Hahahaha.

Neid saapaid tahan! teine pilt on lihtsalt äge!

Õue? Parem mitte.

Õues on küll selline ilm, et andke andeks, kuid mina sinna oma jalga ei tõsta. Mis saab siis, kui 20 kraadi tuleb? Appi. Mulle ei meeldi, kui ma pean mütsiga käima, kuigi ilma selleta ma pole vist juba kaks kuud käinud. Aga müts teeb juuksed koledaks. Ja karmid miinused lõhuvad juukseid. Mh, mis suveks alles jääb?

Haha, okei, kui juustevärk välja jätta, siis muidugi on talv äge. Jõulud on toredad. Juba nii nii väga ootan, mil 24nda hommikul saaks maale sõita. Millised söögid, milline lõhn....apppi. Emme, issi juba kindlasti valmistavad jõuluajaks head ja paremat. (A).

Aga see, mis järgneb 1.jaanuarile? Olete mõelnud? Teile meeldib? Kolm kuud masendust. Täisti kurnav. Aga kujutate ette, mis järgneb sellele masendusele? Chillllll. Mõnusad kevad õhtud, järjest valgemad ja soojemad.(A)(A)(A). pirita ranna chillll??? apppiiiii. Midagi toredamat ei saagi olla. Armastan Eesti kevadet ja suve. Mulle meeldib.

Mõned eilsed pildid.

Veremaik ja nutumaik? Üks ja sama? Kas pole?

Mul on äärmiselt raske asjadest aru saada, asi ei ole enam minu pohmellis, vaid tahate ma ütlen milles asi tegelikult on? Meestes? Ooo jaa, ma ei ole meeleheitel meeste puuduse tõttu. Neid on palju. Neid on päris palju. Mul on alati lööki, seda võis ju öösel näha tantsupörandal. (hoolimata sellest, et seekord ei kandnud ma 20cm "tutinäitamise" seelikut, vaid olin nagu mega hull gängsta-vänksta oma kottis teksade ja dressipluusiga). Appi, poisid läksid minu pärast kaklema. HAHAHA. Isssand, kui nummi. Aga, kas mind huvitavad kõik mehed? Eiii. Kas mind huvitavad mõned mehed? Jaaa. Minu süda on ammu tuhandeks tükiks rebitud ja raske on üldse kedagi armastava pilguga vaadata. Kelle süü see on? Tema? Eii. Minu. See, et ma nii kaua olen ikka ja uuesti uskunud inimest, see saab olla ainult minu enda süü, minu enda sinisilmsus. Kaua võib? Fakk. Ma ei taha enam nii. Selle aastaga unustan vana. Ma LUBAN! Käsi südamel, ma vannun!

Kax p2eva?

Neljapäev....ää ei meenu midagi, vaid see, et suutsin Korteris kõik oma kaaslased ära kaotada ja meenub see, et magama sain kell kuus. Palju õnne! Reedel ei tundnud, et väga paha oleks olnud, kuigi õue minnes tulin sealt sama kiiresti tagasi kui läksin. Värskes õhus sain aru, et minuga ei ole kõik veel ok. Viskasin toas oma saapad, jope ja mütsi ja leidsin end viie tunni pärast endiselt oma suleteki alt. WTF? Saabus õhtu ja aeg oli mõelda õhtuse riietuse peale ja kuna kirjutasin juba oma saabaste hõõrumisest, siis otsustasin, et dressipluus, teksad ja tennised on kõige parem outfit ever...Aga kell kuus õhtul siiski ei suutnud mõelda tüdrukute jõuluõhtule...tahtsin magada, kuid 18.41 pidime terminalis juba kõik kokku saama. Uhhh. Jube. Kell 23.30 olin endiselt koju minekust vaimustuses, kuid tulime linna, olin endiselt väsinud, aga lubasin, et ainult üks koks ja lähen....HUIIIIIIII. . .
10 mintsa enne kuut kodus... Hing on veel sees. Muidu ma ju ei kirjutaks. Pildid tulevad hiljem.

Mis siis täna? Kool, töö? Jeppp...kohe, kui mõistus tagasi tuleb:).


Noorus on ilus aeg!

Ah?

Mis Mis mis mis asssssssssssssssssjaaa?

Hei!

Tulin Hundist ja mõtlesin, et ei jää enne magama, kui olen ikka bloginud. Ega hundiski juhtub nii mõndagi... Näiteks vahetult enne minu tööpäeva lõppu teenindasin ühte lauda, kus mehed olid mega sõbralikud. Noh eks ikka kui mõned joogid sees, siis hakkavad ka kõik naised meeldima. Tegin oma kassa ära ja panin tavalised hilbud selga ja tõttasin ukse poole, et tulla koju ja hüpata põhku:). Enne uksest väljumist pidasid need kelmikad mehed mind kinni ja üks ütles, et oii näeeed veel kenam kui enne, et vat mis võib peidus põlle all olla. Mind ajas see nii naerma, veidike rikutud nagu olen, suutsin vaid möelda, et oh hoo, kus nemad ka teavad tegelikult, mis selle põlle all on:D. HAhahahhaha. Okei, ma ei öelnud seda, vaid hüüdsin rõõmsalt "Jälle nägemiseni" ja tundsin pilke, mis mind uksest välja saatsid.

Lisaks koduteel suutis minu uus saabas hõõruma hakata. 2mintsa hundist koju ja juba ta fakk hõõrub. Kuna ma lonkasin rämedat, siis suutsin ka tähelepanu jälle tõmmata. Valge maja ees jäi üks auto seisma ja üks kutt pakkus, et viib mind koju, et näeb väga hästi, et mul raske kõndida. Mida iganes. Kus selline julgus?!?!? Teiseks liftis võtsin juba saapa ja soki jalast. Oiii kui mõnus ja kus krt mina pidin teadma, et minu korruselt keegi alla tahab sõita. Kunagi ei juhti siin majas, et põrkan enda korrusel kellegagi kokku! Oi kui piinlik...

Mis veel? Homme peovärk, reedel peovärk! Halleluuja!

aaa, kõige tähtsam asi siis... Mõtlesin, et kirjutan sellest, kuna täna mu töökaaslane küsis, et miks ma modell ei ole. Aga mõned kuud tagasi oli siuke keiss, et linnapeal tuli juurde üks kutt ja naine. Naine eestlane, mees itaallane. Lihtsalt tulid juurde ja rääkisid mingist modellivärgist, olid minust nii sillas. Rääkisid võimalustest ja bläbläblä. . . Tegid minust lihtsalt paar tänavapilti ja lõpuks andsid visiitkaardi. Vaatasin nende portaali ja kõik on väga vinge, palju tuttavaid nägusid ja kõik nagu klapib. Aga miks ma ei ole võtnud ikkagi ühendust. Sest kui ma ütlesin neile oma vanuse, ei olnud nad minust väga sillas. Saate aru vää??? Karjäär hakkab 15 aastaselt ja lõpeb juba a'la 29, Seega 5 aastat veel ja ma olen nende mõistes muldvana. Mida v''''u!

Milana! WTF?

Minu juustusaiakontorimehe kompott on tekitanud palju elevust minu tuttavate seas. Ausalt, mul on sellest juba ükskõik! Muidugi, kui on midagi pöörast, annan taas teada, aga seniks aidaaa selle "uups, ma jäin vahele" jutuga.

Olen jõudnud Milana raamatu pooleldi läbi lugeda. Võiksin mainida, et olen leidnud hulganisti kirjavigu, mis mulle kohe üldse ei meeldi. Muidugi leidub minulgi neid, aga arvan, et kui raamat juba trükki läheb, peaks see olema ideaalne, veatu! Mulle ei meeldi tema a'la tekst, et olen barbie, mu mees kannab armanit ja appi, kaalun 53 kg. Ok, tahaks isegi samas kaalus olla, tühja see kaal! Kui aus olla, siis minu esmamulje on muutumas. Raamat on isegi põnev. See ei saa kindlasti minu lemmikuks, aga ma ei ole ka pettunud. Õnneks ei maksnud see ka ju hingehinda:D.
Ma ei samaste end temaga, kuid mulle meeldis koht, kus ta kirjutab oma pimeda kartusest. Juba väiksena jättis ema tema jaoks tule põlema. Haha. Nii oli ja nii on minulgi. Ja mitte keegi ei mõista ja mitte keegi ei saa aidata, aga on tore kui keegi on su kõrval või sa tead, et keegi valvab sinu und. Äärmisel juhul hakkad sa telefoniga pimedas oma nurgataguseid valgustama, et kindlaks teha, kas keegi on veel peale sinu toas:D. Haha. Ma ei nimetaks seda foobiaks, sest ma üleüldse vihkan sõna "FOOBIA". Moehaigus.

Tegelikult on mul suur soov küsida Kauri K ja Rain L käest, et mida nad tegelikult sellest loost/raamatust arvavad või, et palju neile raamatu heakskiitmise eest maksti? Kes on selle taga? Mis värk sellega üldse on? Oi kurjam, ma ei mõista asja vist!

eh, nalja kui palju...

Kes tahab porno loole jätku, küsige julgelt! Võin teile veel rääkida, mis välja tuli.... Sellest ei hakka blogis kirjutama, sest ei taha kellegi tundeid haavata ja seda suurelt siia kirjutada. Aga muidugi on see üks jõhkralt hull jutt. Haha.
Kuna sain magama alles kolmest öösel ja pidin ärkama juba 9st, siis olen pisut väsinud. Pidin varakult koosolekul olema, peale seda mõtlesin, et kui juba linnas olen, käin ka shopingul. Ausalt, panen käe südamele, et viimasel ajal olen väga tagasihoidlik shoppaja. Ma ei leia ka midagi, mis meeldiks. Vuh, müüakse ainult saasta. Seelikut tahaksin. Mingit häääästi vinget. Leidsin ka ühe, see on selline, mis enam vähem tissideni on. Saab uhke vöö peale panna. Just selle, mis paar nädalat tagasi ostsin. NEETIDEGA. See vöö oli tõesti minu viimane ost, peale.....äää...tänast. Täna...mhhh. . . Ma ei ole enda peale vihane, aga ostsin ikka need saapad, mida olen käinud päris mitu mitu nädalat lihtsalt imetlemas. LISAKS! Ostsin Milana raamatu, millest nii palju juttu on olnud. Ma ei taha olla negatiivne, kuid pärisvähe ei aja närvi, et reklaami tehakse umbes nii, et "Isegi Kaur Kender ja Rain Lõhmus kiitsid raamatu heaks". No ja siis, kui NII SUURED MEHED selle heaks kiitsid, apppi, pidin ka selle ometi ostma ju:D. Kui selle raamatu läbi olen lugenud, kirjutan arvustuse. Võin juba ette öelda, et ma ei ole sellest vaimustuses, aga enne loen, siis räägin...

olks, teen tööd nüüd, mitte ei lobise msnnis, ei tseki orkutis kuttide pilte, ei tuhni netis teiste blogides. Mis puutub kuttidesse, siis "LÄÄNERINDEL MUUTUSTETA".

Paris Hilton - Minu lemmik!

Joh synx

Tasuta Porno!

Arvan, et te ei taha seda teada, aga ma kirjutan ikka.

Mina, kes olen haigena kodus olnud ja juba tüdinenud kodus istumisest sain täna millegi osaliseks. Poleks tahtnud, aga see juhtus vastu minu tahtmist.
Magasin ilusat und, kui äkki kadus uni ära. Mõtlesin, et lähen teen ühe juustusaia. Kes teavad, need teavad, et minu vastas majas on mingitel meestel kontor. Kes minu juures käinud, need näinud, kuidas need mehed ei saa silmi minu akendelt eemale. Aga täna....Hakkasin siis saia tegema, kui nägin silmanurgast, et midagi kõrval korteris-kontoris toimub. Üks mees, ainuke mees oli tööle jäänud. Ja ta pani pihku!!! Rõve, et ma nii ütlema pean ja rõve, et ma seda nägin, aga mu silmad ei suutnud seda uskuda. Jooksin kähku kardinate taha, aga ma pidin kinnitust saama. Ausalt, ma ei ole pervo. Ma läksin uuesti tegin oma saia valmis ja nii oligi. TÄIS VÄRDO MEES JU. KArdinaid ees polnud ega midagi. Vahtis seal arvutist midagi ja lasi käel muudkui käia. MIDA PERSET NAGU!!!!!

MIKS MINUGA SELLISED ASJAD JUHTUVAD?

Miks küll minuga sellised asjad juhtuvad?

Tundsin end eile juba päris hästi, seega mõtlesin koos Heleniga Tanni ja Annika juurde minna. Saime kaupsis Heleniga kokku, et osta pisut näksimist ja muidugi väikesed dringid. Aga watta fakkkkk! Kaupsis suutsin paraja segaduse korraldada. Appi, kui piinlik. Kõndisime rahulikult ringi ja mina jäin kuidagi oma pluusinööriga õllepudeli külge, tõmbasin mingi 6se pakki nagu rahulikult põrandale katki. Õlu voolas ja minus voolas mingi .....oehhhh, hirmus. Sattusin nii paanikasse, aga suutsin säilitada külma närvi. Kõndisime rahulikult edasi, maksime ära ja läksime õue. Jube. Turvamehed ei märganud!:DJEssssssssssssssssssssssss

Päkapikud

Mul ei ole veel päkapikud käinud? Teil on vä? Kas ma olen tõesti nii halb laps olnud see aasta?

Mõtlesin, et mis minu selle aasta kingisoovid oleks? Mul ei tulegi nagu midagi ette, sest olen lihtsalt nii kõva mutt, et kui midagi tahan, siis ostan ise ja suuremaid asju jõuluvana nagunii ei tooks ju:S. Mul oleks vaja näiteks uut telefoni, sest iphone annab tasapisi otsad. Õigemini ma ise lõhkusin selle ära. See kukkus maha. Lambist. Lihtsalt hüppas taskust välja. Nüüd killud tasapisi tulevad lahti ja noh nüüd olengi kahe vahel, kas minna ja viia see parandusse, lasta vahetada kogu korpus. Panna mingi eriti hull neooonroosa(A), või müüa see sellises korras maha ja osta endale uus telefon. Mul on välja ka vaadatud. Isegi uskumatult hea hind! Et põhimõtteliselt, kui müün oma katkise iphone maha, saan selle raha eest tutika Samsungi!!! Kreisi! Mida teha? Ei suuda nagu samas iphone ära müüa. Nii armsake ju. Elu vajalik mänguasi.

Teine jõulusoov oleks pisitilluke vene toyterjer. Millal ma tema endale saan....no kurjam... ehk jaanuaris,veebruaris....suveks on raudselt olemas! Aga mingi imejõuluvana võiks ju varem tuua. Pean vist endale rohkelt enne jõule veel rikkad austajad sebima:D...hahaha

Kolmandaks, tahan spaaaasse. Tahan mõnuleda kusagil ürdivannis ja käia soolakambris:D.

MOOD24

Registreerige end www.mood24.ee kasutajaks ja loosime teie vahel välja Reval Spordi 3 fitnesspaketti ja 2 ühekorra külastust!!!!!!!!!!

Nii kaugel mu juurest sa, kuid tunnen sinu soojust....

Hannah, jeee, Hannah. Pekki, et mul plaat kadunud, juba ammu ammu, mingi kolm aastat kadunud, aga nüüd avastasin kaks lemmikut uuesti. Vahet seal on üldse mida ma kuulan ja kelle asi see on:). Mulle ei lähe korda. Kõik virisevad, et muidu kuulan täitsa ok muusikat, aga mingi kiiks tuleb aegajalt sisse. Näiteks Rolf Junior? Kuidas üldse temata elada saab? Hannahiga on sama:):D:D:D. Ärge naerge. See pole naljakas. Rolfi ma armastan.

Olin ööösel neljani üleval. Mul ei ole und. Absoluutselt.

Hommikul helistas arst, et kuule sul ei ole ju haigekassat. NAGU MIDA PEKKI!!!!! Selline jama. Vähe viitsisin sellega tegeleda. Ma ei osanud tööandjale seletust ka hästi anda, mis värki see arst mulle ajas. Aga nüüd sai vist korda. I hope so.

Tahaksin nii pöffile minna:S. Muideks üks film oli päris hea. Eesti film, Soovidepuu. Soovitan kõigile. Ma ei käinud seda küll pöffi raames vaatamas, kuid olin seda varem näinud. See draama räägib ühe kogenematu, kuid tarmuka maatüdruku iseseisvumispüüdlustest tema jaoks suures linnas. Täpselt minu teema nagu:D. Haha. Ei see on üsna humoorikas, kuid kurb ka. Naljakas koht oli minu meelest see, kui ta läks töövestlusele ja ta CV oli täis valesid, küsimustega võeti ta muidugi vahele. Ta üritas ennast tõestada ja ütles neile, et "SRY, ma tulin maalt esimese rongiga töövestlusele, et end siin suures ja uhkes linnas tõestada, et saada ka endale paremat elu ja teie käitude minuga nii." Vastuseks öeldi, et Kallis tüdruk, soovitame sul viimase rongiga minna sinna, kus on sinu koht. Päris karm!

Pilt vaatamiseks!

See pilt...selle pildi riputan siia, et ...tahan lihtsalt öelda, et vot, kui kevadeks sellised jalad saan, siis oh, seda rõõõõõmu:)

2.18

Vaatan Jak/Jilli blogi ja otsin endale uut soengut. Tahaksin oma juuksevärvi muuta, tahaksin tukka, aga ma ei üldse ei julge. Igaljuhul homme saan teada, millal juuksurisse saan. Olen põnevil, sest teen selle salongi kohta ka artikli. Olen pisut mõelnud, et laseksin end tumepruuniks värvida, aga see oleks nii järsk muutus ja no pekki küll, aga ma olen see blondi värvi austaja. Mõtlesin, et lasen lihtsalt siis hele pruuniks, aga...no pruun ikkagi ju.... aga nii valge ka olla ei taha...Eniveiii... Aga mulle nii rämedalt meeldib see jakjiliblog. muudkui vaatan, et nii kifte inimesi on olemas. Ja mulle meenub neid pilte vaadates, et olen oma "kehakaalujälgmiseprogrammi" unustanud. Homme hakkan jälgima:D. Jeeejeee. "i am like a super model" - varsti sõbrad, varsti!

Ma teen copy paste oma venna kirjutatud jõulujutu ühest lõigust....

Sisekaitse- ja Väliskaitseministeeriumi ühisavaldus

Kui tahad jõulurahu, sulge kõik avad!

Samuti tekitavad päkapikud meie kodanikele otseseid füüsilisi läbielamisi. Näiteks Narvas istus kodanik Nastasja N. kogemata alasti otsa ühele gnoomile, kes oli naist nähes võtnud voodi serval hirmunud valveseisaku, tekitades niimoodi naiskodanikul soovimatu rasestumise.

ja siis kuidas tätokat tehti... HULLUS väää???

Ja nüüd mõned toredad pildid...