Tahaks ropendada!

Eile hommikul olin nii rõõmus. Kõik kuidagi sujus. Jalutasin Kristiinesse maailma parima, ilusama mehega. Mul oli nii hea tunne. Sain aru, hoolimata meie suhte keerukusest on endiselt hea! Isegi, kui peaksime jääma sõpradeks. Ma küll ei taha sedasi mõelda, aga endiselt arvan, et küll aeg annab selgitust. Hetkel on sedasi parem! Tema läks tööle, mina poodi. Kelly jõudis ka vahepeal ühineda. Rannariided olid ka kotis. Sellest pidi tulema väga tore reede...

Viru keskuses ostsime R-kioskist õlut, et rannas oleks chill. Pidin sulas maksma eile ka korteri üüri, mis tähendas, et mu rahakotis oli lisaks dokumentidele ja minu igapäevasele rahale ka veel üüriraha. Kokku umbes 5500 krooni. Pirital saiakesi ostma hakates avastasin, et olen langenud varguse ohvriks. Minu rahakott oli läinud. Ausalt ei ole ma siiani sellest aru saanud, kuidas see juhtus. Ja kui väga aus olla, siis ma ei ole sellest veel üle saanud. Väga väga vedas sellel vargal! Palju õnne!