Hola hola!

Jõudsin Tallinna ja mõtlen, et pole olemas suvel paremat kohta kui maal. Võrkkiiges oma mõtteid mõelda...haha, so deep....Aga olen viimasel ajal enda energiat raisanud kohutavalt valedele asjadele ja seega olen pidanud hullumoodi mõtlema, mida edasi teha, et terve suvi ei läheks nii...Olgu! Suvi ongi mõeldud chillimiseks, asju lõdvemalt võtmiseks, aga kui enam ei jaksa, siis tuleb midagi muud teha. Eelmine kolmapäev kutsuti mind Solarise terrassile ja ma pidin jälle enda ajusid vaevama, kas minna või mitte. Mida see endaga kaasa toob? Kes seal veel on? Kas mul on seal lõbus? Kas ma tahan üldse sellistel üritustel edaspidi käia? Eniveiii...see selleks. Tegelikult nagu ma olen juba maininud jäeti mind kolm nädalat tagasi maha. Lahkuminek oli valus, aga paar päeva hiljem sain juba aru, et mind on jäetud kolm korda maha sama inimese poolt, ma ei tohi enam nutta. Valus on ikka. Kurb ka. Kolm nädalat hiljem ta pole mu elust kusagile kadunud, vaid tuletab ennast meelde armsate kirjakeste, msnnis suhtlemise jne. Mina lasen sellel kõigel juhtuda ja nii mässin end järjest rohkem selle sama supi sisse, mida tegelikult ei tohiks üles soojendada. Eks aeg näitab. Lisaks on mul ka teisi inimesi, kes mulle tähelepanu pööravad ja mind rõõmsaks teevad. On inimesi, kellega ma olen aega veetnud ja kes on minu heaks nii palju selle lühikese ajaga teinud. Ma olen selle üle rõõmus, kuid on üks aga! Pärnus on tore, on üks sõber, kes võiks mulle ka kõik tähed taevast alla tuua, aga ma olen sõnaotseses mõttes pipar. Tallinnas ma tunnen end hästi, ka siin on üks armas inimene, kes oli nii armas, aga enam mitte. Mingi hetk ma tajusin, et kas mees tahab ainult keppi või otsib rikast naist. Edev on ta küll! Võiksin öelda, et edevam kui mina. Siiski on midagi, mis mulle temas meeldib ja seega ajab hullupööra närvi, kui ta enam mulle tähelepanu ei pööra. Noh, üks tsikk tegi mulle asjad lihtsalt ja loogiliselt selgeks. Pole vaja suhelda nendega rohkem kui sõbrana, sest nende seltskonna mehed ongi ühe asja peal väljas. Seega sain aru, et minu väärtused on õiged, ma ei pea magama esimesel kohtingul mehega lootes, et sellest kasvab midagi muud.

Lubasin endale, et ei mingeid tundeid ega midagi sellist enne kui olen selleks valmis! Hmmm...Aga midagi ei toimi! Midagi on ikka juba teisiti. Peaksin nüüd endale selgeks tegema kas lasen asjadel nii edasi minna, käin väljas, rannas, tööl ja veedan aega ilusate meestega või võtan aja maha selleks, et teada saada, kui suured on minu tunded ja kas neid üldse veel enam on minu armsa exi vastu?!?!?!?!