Ma mõtlesin, et olen ühe asja unustanud.

Eelmine kolmapäev sain ühe jamaga hakkama. Taaskord peaksin mainima, et miks minuga sellised asjad juhtuvad? Kas ma olen liiga naiivne, liiga hooletu või olen ma ära neetud? Või lihtsalt olen inimene, kes pakub inimestele tasuta tsirkust.

Mul oli suur laud terrassil. Mehed olid otseloomulikult sõbralikud, tegid komplimente(see on ettekandja töö puhul üsna tavaline, et sa muutud meeste arvates kõige ilusamaks naiseks). Igatahes tahtsin terve päev nii koju minna, lihtsalt puhata, olla vaikselt omaette, aga nii see ju ometi ei läinud. Helistas üks kutt, ei mees, juba vist võiks öelda vanem mees...hahah. Kutsus endaga kaasa. Muidugi, et mõtlesin ainult sellele, et töölt ära saada, mitte üksi kodus pimedas hulluks minna ja nautida siis mingit seltskonda, mida mulle pakuti. Muidugi olen igakord ka nii väsinud, et mina oma kõige paremat seltskonda pole vist talle veel pakkunud:(. So fkng SAD! Ühesõnaga ma nii kiirustasin koju minemisega, et tegin kõige suurema apsaka, mis üldse teha sai. VIisin suurde lauda arve. Kuhu olin Kihnu Margi asemel löönud sisse 2x 1000kroonist kinkekaarti. Mida iganes! Ma palusin vabandust, ma proovisin kõike heastada, pakkusin erinevaid lahendusi, aga mehed olid purjus ja süüdistasid mind EI TEA MILLES! 38 minuti jooksul ei suutnud ma korda luua, ma puhkesin nutma. EMOTSIOONID! Ma nutsin kõigi ees, ma ei suutnud end kontrollida. Helistasin Antsule ja küsisin abi. Ants on kõige toredam ülemus, juhataja, mänedzer kes üldse olemas on. Ta vist lendas kohale, sest taksoga nii kiirelt ikka ei tule. Aga no lõppude lõpuks, peale minu sõimamist ja minu nutma hakkamist lahendas Ants selle nii, et mehed ei maksnud mitte sentigi:(. See oli kõige alatum, kõige hullem, kõige mitte inimlikum käitumine. See oli ka minu kõige hullem apsakas, mida ma elus teinud olen.

Kurb!