Tegin hullu maskeeringu õue minekuks. Lihtsalt olin laisk ja ei viitsinud end korda seada. Kuigi see on üsna tõenäoline, et Viru juures ikka näed mitte nii koledaid inimesi kui mina, võiks isegi öelda, et kõige ilusamaid ja stiilsemad tuttavad astuvad sulle teepeal ette. Õnneks olin mina väga tark tüdruk. Panin jalga kõige kõige lohvakamad teksad, kõige kõige kõige lohvakama pusa, lisaks mustade juuste katteks mõnusa suure mütsi, ärme unusta suuri päikse prille, mis varjavad kottis silmaaluseid ja veel palju muud, mida ilusad inimesed ei tohiks näha. Õnneliku ja rõõmsana astusin uhkelt Viru keskuse Rahva Raamatusse. Muidugi, et nägin tuttavaid, nad kõndisid minust mööda ja ei öelnud tere. Üks kena tuttav vaatas küll imelikult, aga suutsin pea ära pöörata. No jube oleks, kui mind oleks sellisena nähtud. Halleluuja, mul on hea meel, et olen tagasi kodus, ikka veel mütsiga, aga kohe tegelen selle "Barbielooki" tekitamisega.

Ostsin küll ühe raamatu. Loen hiljem. Kuigi mõned päevad tagasi igatsesin endale mõnda hullu armastuseromaani, siis poes olles ei suuda ma naistekate poole vaadata. ÖÖÖÖk. Raha raiskamine.