Tõesti, mul on mega mega kiire olnud ja teadagi, et hoolimata minu osavusest hästi kirjutada, pole ma siiski arvuti-inimene! Mul hakkavad käed, jalad surisema ja silme eest virvendama, kui pean rohkem kui tund midagi arvutis tegema. Tegelikult on mul nii palju, hästi palju huvitavaid mõtteid, sündmusi millest olen tahtnud midagi siia toksida, aga nagu ütlesin - pole aega!

Nädal tagasi käisime Hundi rahvaga lõbutsemas. Oleksin pidanud tähelepanelikum olema, sest juba hommik algas üsna kehvasti. Ma ei ole kunagi uskunud ebamäärastesse asjadesse, ehk siis mingitesse sellistesse, et "no sülita nüüd kolm korda üle vasaku õla, või koputa kolm korda vastu lauda, vaata peeglisse nüüd jne". AGA! Tol pühapäeva hommikul tormasin endale kähku suusapükse laenama ja mul jäi rahakott koju, tulin tagasi! Appi! Mul käis peast läbi küll, et oi fakk, nüüd peab raudselt pileti ostma, sest muidu saan trahvi jne. Ostsin pileti, kontrolli ei tulnud. Tagasi tulles vaatasin, et õige kiireks läheb ja tellisin takso. Jeee, takso jäi lumme kinni, tellisin teise takso. 200meetrit sõitnud avastasin, et rahakott on kadunud, see oli teise taksosse jäänud. Kujutage ette, kui närvis ma olin. Mõtlesin, et ma kohe kindlasti ei lähe enam kusagil lumesaanidega sõitma. Aga teate, kui juba saani peale istusin, siis läks see hommikune värk meelest ja adrealiin möllas sajaga ja nii see läks. . . Hästi lahe oli, aga suutsin vastu puud sõita ja ma ei tea isegi täpselt, mis asi see oli, mis katki läks, aga hästi see igaljuhul ei lõppenud. Seega otsustasin vähem riskida ja võtta veidike rahulikumalt, et mitte tekitada igalpool mingit segadust. Noh teate ju küll mind, et olen põhimõtteliselt oma nina vastu klaasust viltu jooksnud ja ...hahha...Igast jura on juhtunud, et järjest enam ma küsin endalt - MIKS JUST MINA?