Vaikne esmaspäev, ei SORRY teisipäev!

Istusin bussis nr 3, olin peaaegu lähedal oma peatusele, kui nägin õues vihma käes ühte naist. Ta liikus ringi Rimi suure ostukäruga. Naljakas. Ta oli vihmast läbimärg, kuid ta naeratas. Naeratas kõigile, kes teda vaatasid. Mõtlesin, et astun oma peatuses maha ja jooksen tagasi, et teda uuesti vaadata. Oleksin tahtnud temast pilti teha. Oleksin tahtnud temaga rääkida ja küsida, et mis tal küll mõttes?

Sõitsin bussiga koju ja mõtteid tekkis nii palju. Esiteks mõtlesin sellele, et kas oma blogi pidamine on asjalik või hetkel noorte tsikkide moe teema! Tundub, et kui seda pole, siis sa ei ole moodne ega stiilne. Sa pole täiuslik inimene maailmas - Sa oled mitte keegi! Seega otsustasin, et hakkan moodsaks. Elan ju kesklinnas. Appi, elan Rotermannis. Olen juba sellepärast staar, et olen suutnud valida elukohaks maailma parima, maailma ilusama, maailma stiilsema paiga. Kas pole tore, kui reedel sa lähed kaks sammu ja oled BonBonnis? Või sa astud ühe sammu ja oled kohe meie uues ja uhkes klubis Korter? Aga võibolla sul on üldse teisipäeva õhtul igav, sest kõik on sind hetkeks unustanud ja igavuse eemale tõrjumiseks valid kõige lühema tee ... a'la 10m Coca Cola plazasse? Solaris jääb ju kaugele, see pole isegi veel avatud? Kaldusin teemast pisut kõrvale, kuid kas alati peab teemas püsima? Mõni kõrvale põige teeb asja huvitavamaks! Alati!